Püha Lambertus

Hageri kihelkonna ajaloost on teada, et 1221. aastal ehitasid taanlased Hagerisse kiriku, mis sai oma nime kunagise Maestricht -i peapiiskopi St. Lambertuse järgi. Kes oli see mees ja missugune oli tema ajastu? Miks just St. Lambertuse nimi Hageri kirikule anti. Nendele küsimustele püüame vastuse anda alljärgnevas kirjutises.

Frangi riik
Frangid, kes Reini alamjooksul Saale frankideks ning Reini keskjooksu lõunakaldal asuvateks ripuaari frankideks jagunesid, olid päritolult suure rahvasterände ajal praeguse Prantsusmaa põhjaossa jõudnud germaani hõimud. Esimese kirjaliku vihje frankide kohta leiame III sajandil Rooma kroonikates. 358. aastal hõivavad frangid Maasi ja Schelde jõgede vahel asuva Toksandria alad ning nendest saavad tolleaegse Rooma Keisririigi liitlased. Liitlassuhted säilivad vähemal või suuremal määral kuni 486. aastani, mil ajaloost tuntud saali frankidest võrsunud merovingide dünastiasse (481 - 751) kuuluv Chlodovech (481-511) purustab viimase roomlasest Gallia kuberneri väed ning vallutab selle Rooma provintsi Seine jõeni välja. 496. aastal võtavad frangid eesotsas kuningas Chlodovechiga vastu ristiusu ning kõik frangid liidetakse ühtseks riigiks.

VI sajandi esimesel poolel laiendatakse Frangi riiki naaberalade Akvitaania, Provence ja Burgundia arvel. Sajandi lõpuks on Frangi riik haaranud kõik endised Gallia alad ning sellest kujunevad välja kolm iseseisvat piirkonda: Neustria (keskusega Pariisis), Austraasia (Frangi riigi kirdeosas) ning Burgundia (endine Burgundia kuningriik). Sellel ajal ilmuvad ajaloo areenile ka nn. majordoomused , kelle esialgseks ülesandeks oli kuningakodade juhtimine. Hiljem muutusid nad suurmaaomanikeks ning koondasid ühe või teise piirkonna võimutäiuse enda kätte.

Püha Lambertus
Just tolleaegse Austraasias, Maestrichti linnas sündis 633. ja 638. aasta vahel usumärter, hilisem Maestrichti piiskop ning 1221. aastal taanlaste eestvõtmisel ehitatud Hageri ning paljude Euroopa kirikute kaitsepatroon Püha Lambertus (ladinapäraselt St.Lambertus). Lambertuse frangi aadlikest vanemad võimaldasid poisile oma aja kohta hea ja sügavalt usulise hariduse, mida andis Maestrichti katedraalkiriku preester St. Landoaldus. Pärast põhihariduse saamist täiendas noormees ennast veel 668. või 669. aastal Maestrichti piiskopi St. Theodarduse juures. 670. aastal sai Lambertusest St. Theodarduse asemel ise Maestrichti piiskopiks. Nimetatud ametis sai Lambertus teenida esialgu vaid 674. aastani. Intriigidega Austraasia majordoomuseks saanud Ebroini ajal oli Lambertus sunnitud kuningas Childeric II (662 - 674) soosimise pärast Inglismaale maapakku minema, kus ta Staveloti kloostris munki õpetas pühakute kombel elama. 681.aastal tõrjub Pippin Heristalis avantüristist Ebroini kõrvale ning temast saab Austraasia majordoomus.

Pärast Frangi riigi kolme piirkonna: Austraasia, Neustria ja Burgundia taasühendamist saab temast kogu Frangi riigi majordoomus. Ka Lambertus võis pagendusest tagasi Liège tulla. Pippini soosikuna tehti talle ettepanek uuesti Maestrichti piiskopkonda juhtima hakata.

Mõni aeg hiljem leiame Lambertuse misjonitöölt kirjutise alguses mainitud Toksandriast, mida tänapäeval Kempenlandiks ja Brabant -iks nimetatakse. Selleks, et levitada evangeeliumit, rändas ta koos oma 691. aastal Inglismaalt tulnud kaaslase St. Willibrord -iga misjonitööd tehes piki Meuse ehk Mooseli jõge kuni Tielini välja. Väikese kõrvalpõikena olgu öeldud, et just St. Willibrordi teeneks võib lugeda Taani ristiusustamise alustamist VII sajandi lõpus.

Tõenäoliselt tutvus Lambertus just sellel perioodil pühakute Wiro, Plechelmus ja Otger -iga, kes olid ehitanud Roermond -i lähedale Pietersburg -i (hiljem Odilienberg) kiriku ning kloostri. St. Landrada abistas Lambertust Munsterbilseni kloostri rajamisel.

Sajandeid on vaieldud Lambertuse surma teemal. Suur osa uurijatest arvavad, et Lambertuse tapsid frangi aadlikud kättemaksuks ühe läbikukkunud võimuhaaramiskatse nurjamise eest. Saksa ajaloolane Kurth vaatas 1876. aastal kriitiliselt läbi üle tuhande aasta vana seisukoha Lambertuse surma asjus. Uurides mitmeid sajandeid vanu käsikirju jõudis teadlane järeldusele, et Lambertus tapeti hoopiski muudel asjaoludel. Nimelt oli Lambertuse surm seotud Pippin Heristalisega, kes oli elanud palju aastaid laitmatus abielus temale kaks poega sünnitanud, väga jumalakartliku abikaasa Plectrudega. Sellegipoolest astub Pippin lubamatuisse armusidemetesse kellegi Alpais -iga. Sellest suhtest sünnib poeg, keda ajaloos kogu Frangi riigi liitnud Karl (Charles) Martelina ja Karolingide dünastia rajajana tuntakse. Ainult Lambertusel jätkub julgust vaimulikuna Pippini abelurikkumise kohta märkust teha. Pippini armuke Alpais ei jäta aga tulevikku juhuse hooleks. Kartes Pippini võimalikku patukahetsust, otsustab Alpais piiskop Lambertuse oma venna Dodo kaasabil kõrvaldada. Veretöö sooritatakse aastatel 698 - 701 St. Cosmas ja Damiani kabelis, kus altari ees palvetanud Lambertuse südame läbistab mõrvari heidetud oda. Märtrisurma leidnud Lambertuse maised jäänused viiakse Maestrichti ning paigutatakse St. Peteri kalmistul tema vanemate hauakambrisse. 714. ja 723. aasta vahel matab St. Hubert Lambertuse ümber piiskopkonna keskusesse Liège linnas. Lambertus kuulutatakse pühakuks arvatavasti mitte varem kui 723. aastal. St. Lambertuse mälestuspäeva ehk lambertipäeva peetakse katoliiklikes maades 17. septembril.

Hageri kiriku kaitsepühak
Küsimusi tekitab see, et kuidas Hageri kirik ainsana Eestis St. Lambertusele pühitseti. Ajaloost teame, et Hageri kirik ehitati vahetult pärast taani preestrite ristimisretke Harjumaa Hageri kihelkonda, millesse esialgselt kuulusid ka hilisemad Nissi, Rapla ja veel mõned kihelkonnad.

Kui arvestada seika, et VII sajandil Taanit ristiusustama asunud St. Willebrord oli St. Lambertuse rännukaaslane mitmetel ühiselt ettevõetud misjoniretkedel, võib arvata, et just St. Willibrordi kaudu levis tolleks ajaks juba märtrisurma leidnud St. Lambertuse kultus Taani iidsesse pealinna Ribesse ning sealt üle nelja aastasaja hiljem harjulasi (sealhulgas Hageri kihelkonna rahvast) ristinud preestrite vahendusel ka Hagerisse. On teada, et 1219. või 1220. aastal harjulasi ristinud ning Hageri kiriku ehitamist alustanud Taani preestrid olid nimelt Ribe linnast tulnud.

NB! Ribe on Taani vanim läänerannikul paiknev linn, mille ajalugu ulatub tagasi viikingiaega. Juba 700 -ndate alguses kasutati Ribet Taani viikingite hooajalise kauplemiskohana. Teise aastatuhande alguseks oli soodsa asukohaga Ribe muutunud juba tähtsaks, püsiva elanikkonnaga kauba- ning ühtlasi Taani kuningriigi esimeseks pealinnaks. Siia põikasid kaubalastis laevad Inglimaalt, Saksamaalt ning Vahemeremaadest, tuues lisaks kaupadele uusi käsitööoskusi ja kultuurilisi mõjutusi.

Kuigi geograafiliselt oli Ribe asupaik väga õnnestunud, tekkis tõsiseid probleeme linnaehitusega väga soisele ning sagedaste üleujutuste all kannatavale pinnale. Sellegipoolest saadi tekkinud probleemidega edukalt hakkama. Eestimaa vallutamisega loorbere lõiganud Valdemar II Võitja ajal ehitati Ribesse aastatel 1117 - 1125 toomkirik. Umbes samal ajal on ka Hageri kirik valminud.

"Katoliikliku leksikoni" ning muude allikate põhjal koostanud