Sissejuhatuseks
Ametitalituste osas kokkuleppimiseks ja üksikasjaliku
informatsiooni saamiseks palume pöörduda koguduse õpetaja poole
Ristimine
Ristimine on üks kiriku sakramentidest s.t. püha talitus,
mille kaudu inimene saab Jumala õnnistuse. Ainult ristitud
inimest saab pidada kristlaseks ja kiriku liikmeks.
Ristimisele saavad tulla nii lapsed kui täisealised inimesed.
Laste ristimise puhul eeldame vanemate ja ristivanemate eelnevat
leeri (konfirmatsiooni). See on vajalik selleks, et laps kasvades saaks
usuküsimustes oma lähedastelt tuge ja juhatust.
Laste ristimise puhul oleks hea valida lastele oma tutvusringkonnast
täisealised ristivanemad. Vana traditsiooni järgi valitakse
tüdrukule 2 ristiema ja 1 ristiisa, poisile vastupidi. Erandid on
võimalikud. Laste ristimine võib toimuda nii kodus kui
kirikus.
Täisealiste ristimisele eelneb ristimisõpetus (=
leeriõpetus) ja ristimine kuulub sisuliselt kokku
leeriõnnistuse andmisega (konfirmatsiooniga). Täisealisele
ei ole ristivanemate valik enam vajalik aga see on soovi korral siiski
võimalik.
Leer (Konfirmatsioon)
Leer (saksa k. lehren ‘õppima,õpetama' )
tähendab aega millal õpitakse tundma kiriku- ja usuelu
põhitõdesid. Selline õpiaeg on eelnenud läbi
kogu kiriku ajaloo täisealiste ristimisele ja konfirmatsioonile.
Õpetust ja õppimist on vaja selleks, et teha teadlikke
otsuseid.
Konfirmatsioon (ladina k. corfirmatio ‘kinnitamine' ) on
nn. leeriõnnistamine. Konfirmatsioon tähistab ristimise
kinnitamist. Täisealine inimene tunnistab leerijumalateenistusel
oma lapsepõlves vanemate poolt soovitud ja toimetatud ristimist.
Samas ta tunnistab aga ka oma usku Jumalasse ja selle kiriku, kus ta
konfirmeeritakse, oma kirikuks.
Leeriiga algab meil tänapäeval 15. eluaastaga. Leeri on
teretulnud ka vanemad, kes veel ühel või teisel
põhjusel ei ole leeris käinud.
Hageri koguduses on aastas kaks
korralist leerikursust. Leeritunnid toimuvad Hageri kogudusemajas
tavaliselt laupäeviti kella 10-12. On ka erandeid.
• Kevad-suvine leerikursus on mõeldud ennekõike
noortele. Kursus algab varsti peale Ülestõusmispühi. Konfirmatsioon toimub 1.Nelipühal.
• Sügisene leerikursus on neile, kes arvavad, et nende
“õige leeriaeg on juba möödas”. Sügisleer algab
septembrikuus ja konfirmatsioon on 1. adevendiaja pühapäeval.
Tere tulemast leeri!
Laulatus
Laulatus on kristlik abielu õnnistamine. Tavaliselt
laulatusega algab abielu aga laulatust on võimalik saada ka juba
varem alanud, ainult juriidiliselt sõlmitud, abielu
õnnistamiseks.
Selleks, et taotleda kirikult laulatust peavad nii mees kui naine
olema kiriku liikmed. Luterlikus kirikus tähendab see seda, et
pruutpaar on käinud leeris. Juhul, kui üks abiellujatest on
mõne teise kristliku kiriku liige, siis ta peab vastama oma
kiriku poolt abiellumiseks esitatavatele nõuetele.
Abielu registreerimine:
Alates 2001.a. lõpust on meie koguduse õpetajal
õigus sõlmida Eesti Vabariigi nimel ka pruutpaari
juriidiline abielu. Abielu riiklikuks registreerimiseks peab pruutpaar
vähemalt 1 kuu varem õpetaja juures koostama ja esitama
vormikohase kirjaliku avalduse. Avalduse esitamiseks peavad pruutpaaril
kaasas olema kehtivad isikutunnistused, passid või ID kaardid ja teised vajalikud
juriidilised dokumendid.
Matus
Kristlik matus on olemuselt lahkunu õnnistamine ja
väärikas muldasängitamine. Matusetalitus toimub kas
kirikus, kabelis või haual. On võimalik ka erinevaid
kombinatsioone, näiteks: kodunt väljasaatmine,
leinajumalateenistus kirikus ja haual muldasängitamine. Hageri
kirikus on lahkunute säilitamiseks 2-e kohaline külmkamber. Koguduse kantseleist saab
informatsiooni ka
peielaua ja muusikute tellimise võimalustest.
Pühitsemised
Pühitsemistalitusi on väga erinevaid. Kodude, koolimajade
ja tööruumide pühitsemised on ainult üksikud
näited võimalikest.
Pühitsemistalituse viib läbi koguduse õpetaja.
Piduliku sündmuse muus osas valmistavad ette asjaosalised ise.
Kodude külastused
Koguduse elus on loomulikuks osaks ka suhtlemine väljaspool
jumalateenistust. Nii on olnud tänini iseenesest
mõistetavad ka kodude külastamised. Need võivad olla
seotud näiteks koduse armulauaga, sünnipäevadega ja
palju muuga. Samas, alati ei pea selleks olemagi mingit erilist
põhjust. Sõber võib ka niisama tulla.
Siiski, elame ajastul, kus jääme üksteisele
järjest võõramaks. Suhtleme teiste inimestega
tavaliselt väljaspool kodu. Siit tuleneb ka koguduse jaoks
omamoodi delikaatne probleem. Kas pisutki isiklikum
läbikäimine on oodatud või pealesunnitud?
Kui Teie näeksite meeleldi koguduse õpetaja või
mõne teise koguduseliikme külaskäiku enda või
mõne oma tuttava pool, siis andke sellest teada koguduse õpetajale.
Küllatulek ei ole meile raske, see oleks meeldiv kohtumine.
|