EELK e. Eesti Evangeelne
Luterlik Kirik
Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse kuulub Eestis 165 kogudust.
Nii kirik tervikuna kui ka kogudused on iseseisvad juriidilised isikud.
Kogudused moodustavad 12 piirkondlikku praostkonda, mida juhib
praostkonna praost ja ühe piiskopkonna mida juhib peapiiskop. Tänane
peapiiskop on Urmas Viilma. Peapiiskopi abiliseks ja vajadusel
asetäitjateks on piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets.
EELK tegutseb ühtse kiriku põhikirja alusel. Kiriku
kõrgemaks seadusandlikuks võimukandjaks on kirikukogu ja
täidesaatvaks kõrgemaks võimuks on kirikuvalitsus e.
konsistoorium. Konsistooriumi aadress on: Tallinn, Kiriku plats 3
Konsistooriumi juurde on kiriku ülesannete täitmiseks
moodustatud mitmeid kiriku allasutusi, mis koordineerivad ja abistavad
erinevate töövaldkondade tegevust praostkondades ja
kogudustes.
Täpsemat informatsiooni EELK-st tervikuna, EELK allasutustest,
praostkondadest ja kogudustest on võimalik leida
elektrooniliselt EELK koduleheküljelt www.eelk.ee
Hageri kogudus
Hageri kogudus on üks suuremaid EELK kogudusi. Koguduse
liikmeid e. inimesi, kes on Hageri koguduses ristitud ja leeris
käinud ning kes ei ole teatanud oma kogudusest lahkumisest, on
hinnanguliselt umbes 3000. Neid liikmeid, kes on võtnud koguduse
käekäigu oma südameasjaks ja on toetanud kogudust oma
igaaastase liikeannetusega on täna umbes 500 – 600 inimest.
Kogudus on viimase aastakümne jooksul tunduvalt noorenenud.
Hageri kogudus endise kihelkondliku kogudusena hõlmab suurt
territooriumi. Meie naaberkogudused on Rapla, Märjamaa, Nissi,
Keila, Saue, Saku, Jüri ja Juuru.
Koguduse territooriumile osaliselt või tervikuna
jäävad tänased Kohila, Saue ja Saku vald, riivamisi ka
Märjamaa vald. Suuremad keskused, kus inimesed elavad,
on Kohila, Prillimäe, Hageri, Sutlema, Kiisa, Vilivere, Aespa ja
Haiba.
Hageri oli üks suuremaid ja vanemaid kihelkondi endisel
Harjumaal, hõlmates ka hilisemad Rapla ja Juuru kihelkondade
alad. Esimene kirik ehitati Hagerisse Taani misjonäride poolt
arvatavasti juba 1221.a.
Ei sellest ega ka järgnevast kirikust pole peale nime
säilinud tänaseni midagi. Püha
Lambertus on Eestimaal tundmatu pühak. Peale Hageri ei ole
meil ühtegi teist selle pühaku kaitse all olevat kirikut.
Esmakordselt on arhiivimaterjalides Hageri kirikut ja preestrit
mainitud 1424.aastast. See kirik hävis tulekahjus
käärkambri õnnetu kütmise läbi 3.mail
1710.a. ning taastati 1713.a. lõpuks. Vahepeal toimusid
jumalateenistused Sutlema mõisas.
1710.a. tulekahjus sai kannatada ka Eesti ühe kuulsaima
barokiajastu puunikerdaja Christjan Ackermanni loodud altar, sest
praeguse Johann Valentin Rabe valmistatud altariseinas on kasutatud
Ackermanni altariseina osi. Taastamiskulud kattis Sutlema
mõisaomanik kapten von Baer koos abikaasaga ning 1731.a.
annetasid nad altari kirikule. Nende vapid paiknevad altariseinal.
Vaatamata remontidele 1803.a. ja 1822.a. ning suuremale
ehitustööle 1851.a. mil uuendati võlvid ja katus oli
kirikuhoone siiski suhteliselt halvas olukorras. 19. sajandi
äratusliikumine kasvatas kogudust sedavõrd, et kirik
jäi ka kogudusele kitsaks. Esialgu plaaniti vaid kiriku
suurendamist ning õpetaja Aleksander Hörschelmann algatas
läänetorni ehitamiseks korjanduse.
1886.aastal, peale venna surma, kirikuõpetajaks saanud August
Hörschelmanni eestvedamisel asuti planeerima aga täiesti uue
kiriku ehitust. Luba saadi selleks 1889.a.
Viimane jumalateenistus vanas kirikus peeti 9.sept.1890.a. ja uus
kirik pühitseti kasutusse 13.sept.1892.a.
Uue kiriku projekt on tehtud
kubermanguvalitsuse arhitekti Erwin Bernhardi poolt ja ehitajaks oli
meister Lukk Koselt. Uue jumalakoja arhitektuur kõneleb
historismiajastu keeles – tegemist on omas laadis stiilse ehitusega,
kus on kokku sobitatud romaani, gooti ja idakiriklikud kirikuehituse
kogemused.
Vanast kirikust sobitati uude pühakotta altar. Uues
kirikuhoones eelistati siiski näha uut altaripilti ja selleks
osteti Berliinist Ristilöödut kujutav õlimaal. Viimane
on oma kohal tänaseni.
Lisaks silmailule on
rahvasuul kirikust ka oma lugu
rääkida
Hageri palvemaja
Hageri kirikuõpetajad on aktiivselt osalenud vennastekoguduse
liikumises. Õpetaja David Friedrich Ignatiuse isa, Tartu Maarja
kiriku köster Michael Ignatius, oli üks esimesi Eesti
kirjamehi 18.sajandil ning etendas juhtivat osa kohalikus
vennastekoguduses. Herrnhuutlik vennastekoguduse liikumine oligi Eesti
haritlaste taimelava: nii mõnedki eesti koolmeistrid leidsid
selle kaudu endale olulise eneseteostusvõimaluse ning omandasid
vilumust ühistegevuseks. Siit sai ka muusikaoskused näiteks
Väägvere koolmeister ja vennastekoguduse ettelugeja David
Wirkhaus, David Otto Wirkhausi isa.
Hageri vennastekoguduse palvemaja valmimise aastaks on
1818. Sellised sissekanded me leidsime hiljuti Saksamaal, Herrnhutis,
vennastekoguduse keskuses, säilinud raamatutest. Hageri õpetaja
David Friedrich Ignatiuse 1818.aastal konsistooriumile kirjutatud
aruandest aga selgub, et kihelkonnas on ainult üks palvemaja Saku
mõisa alal. Mõni aasta hiljem märgib ta juba kiriku
lähedal asuvat ruumikat palvemaja, mida
külastab 1200 inimest. Kiriku juurde palvela ehitamise idee tuligi
õpetajalt. Tõuke selleks sai ta Saku-Tõdva palvemaja
populaarsusest rahva hulgas. Suured rahvakogunemised tekitasid seal
parasjagu segadust ning õpetaja arvates oli parem
külarahvas kirikule lähemale tuua, et neil oleks
võimalus ka jumalateenistusest osa võtta.
Hageri palvemaja on ebatavaliselt suur ning on juba algselt
palvemajaks ehitatud. Vennastekoguduse palvelad on kõik
samasuguse ülesehitusega: põikhoone, mis koosneb suurest
mitteköetavast saalist ja väikesest köetavast saalist. Kuna
vennastekoguduse liikmed olid omavahel võrdsed, siis asub ka
kantsel “rahva keskel” saali pikema seina ääres.
Tänaseks on vennastekoguduse töö kandunud üle
kirikusse. Palvemaja kasutatakse peamiselt suveperioodil
vabaõhuürituste korraldamiseks ja külaliste
vastuvõtuks. 2018.aastal
tähistasime Hageri palvemaja 200.aastapäeva. Toimus ajalooline
konverents ja pidulikud aastapäeva tähistamise sündmused, nii
palvemajas kui kirikus.
|